Kuidas arvutada koondamishüvitist Eestis 2026. aastal?
Koondamine on töölepingu ülesütlemine majanduslikel põhjustel töölepingu seaduse (TLS) §89 mõistes, näiteks töö lõppemise või töömahu vähenemise tõttu. Koondamise korral on töötajal õigus kahele eraldi hüvitisele, mis liidetakse kokku. Esimene on tööandja koondamishüvitis (TLS §100 lg 1): tööandja maksab alati ühe kuu keskmist töötasu, sõltumata sellest, kui kaua töösuhe on kestnud. See hüvitis makstakse välja viimase töötasuga koos. Teine on Töötukassa kindlustushüvitis koondamise korral (TLS §100 lg 2 ja Töötuskindlustuse seadus §14 lõige 1), mille suurus sõltub töösuhte kestusest sama tööandja juures: kui töösuhe on kestnud alla viie aasta, siis Töötukassa hüvitist ei maksta (0 kuud); kui töösuhe on kestnud viis kuni kümme aastat (kaasa arvatud kümme aastat), maksab Töötukassa ühe kuu keskmist töötasu; kui töösuhe on kestnud üle kümne aasta, maksab Töötukassa kaks kuu keskmist töötasu. Töötukassa kindlustushüvitise saamiseks peab töötaja olema töötuskindlustusega kaetud ja töösuhe peab olema kestnud vähemalt viis aastat. Mõlemad hüvitised arvutatakse keskmise kuupalga (bruto) alusel; keskmine töötasu leitakse tavaliselt eelneva kuue kuu töötasu põhjal Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 korras. Näide: keskmine kuupalk on 2000 eurot ja tööstaaž selle tööandja juures on 12 aastat. Tööandja hüvitis = 2000 × 1 = 2000 eurot (alati 1 kuu). Töötukassa hüvitis: kuna 12 aastat on üle 10 aasta, makstakse 2 kuu keskmist töötasu, seega 2000 × 2 = 4000 eurot. Kokku = 2000 + 4000 = 6000 eurot. Hüvitised on brutosummad ja võivad olla maksustatavad tulumaksuga — Töötukassa hüvitiselt peetakse tulumaks kinni. Andmed põhinevad Eesti Töötukassa ja Riigi Teataja 2026. aastal kehtival töölepingu seadusel.
Ametlik allikas: Eesti Töötukassa · Andmed uuendatud: 2026-06-02